neljapäev, 31. mai 2018

100 km koduvallas III: Vaimõisa-Varbola

Meie kolmanda kõndimisürituse sihtpunkti osas ei olnud mingit kahtlust - selleks saab Varbola linnus. Ka kuupäev - 12. mai sai üsna ruttu paika. Küsimuseks jäi aga esialgu, kust oma matka alustada. Mõtlesime nii- ja naapidi ning otsustasime lõpuks Vaimõisa kasuks. Matkaeelsed päevad tegi põnevaks avastus, et samas kandis leiavad samal ajal aset Tallinna ralli kiiruskatsed. Pärast konsulteerumist rajameistriga selgus aga, et meie rajad ei ristu ega kattu ning seega saame oma ettevõtmise ka ohutult ellu viia.
12. mai hommikul kell 11:15 algas meie teekond Vaimõisa mõisa juurest Varbola suunas.
Esimene osa teest kulges väga rõõmsameelselt ja entusiastlikult. Energiat oli palju ja kõik osalejad väljakutseks valmis. Meie tee algusesse jäi (nagu juba mainitud) Vaimõisa mõis ja selle kõrvalhooned.
Edasi kulgesime mööda väiksemaid kruusateid.
Seejärel jõudsime Tallinn-Pärnu maantee äärde. Õnneks oli meil võimalik teeservast pisut kaugemal kõndida.
Peagi ületasime maantee ning jätkasime kõndimist metsateedel. See oli mõnus vaheldus, sest ilm oli palav ning iga varjulisem koht kulus marjaks ära.
Vahepeal tegime väikese lõunapausi.
Kõndimist jätkates avastasime end üsna pea väikese oja/ kraavi kaldalt, mis pakkus palju elevust...
.. ja mõnele meist ka värskendavat jahutust :)
Nägime ära ka karjääri.
Pisut veel ja umbes pool teed oligi käidud.
Edasi ootas meid ees päikeseline kruusateelõik, mida läbides oli motivatsioonilangust tunda: pikk tee ja palavus tegid oma töö. Siiski elavdasid meie teekonda põnevad leiud teel ja selle ääres. Näiteks leidsime ühe kopra (kellest küll eriti palju enam järele jäänud ei olnud) ja veendusime, et tema hambad on oranžid, mitte säravvalged nagu reklaamis :)
Sellest, et kevad juba täies hoos, andsid märku kraavipervel kasvavad varsakabjad.
Rapla-Varbola teeni jõudmine oli palavuse ja juba päris pika seljataha jäetud tee tõttu üsna vaevarikas, aga saime siiski hakkama.
Nüüd jäi veel viimane pingutus - jõuda Varbola linnuseni. Õige pea jõudsimegi parkla juurde, kust metsarada meid sihtkohta juhatas.
 Tegime väikese lõuna- ja puhkepausi, seejärel uudistasime ümbrust.
Kuigi päev oli palav ja seljataga korralik rännutee, leidus sihtkohta jõudes matkajaid, kellel energiat ülegi. Miks mitte teha siis linnuseõuele mööda valli jalutades ring peale! :)
Kui seegi energia sai kulutatud, oli aeg asuda tagasiteele - sedapuhku küll bussiga, mitte jalgsi. Katsumustest hoolimata olid matkalised ühel nõul: sellist ettevõtmist võiks kindlasti korrata!
Kõnnitud sai kokku pisut üle 15 kilomeetri.

Samal päeval, küll pisut varem tegid oma matka Varbola linnusesse ka Varbola noortetoa noored koos noorsootöötajaga.
Algselt oli meil plaan linnuse juures kokku saada ja ühiselt piknikku pidada, kuid erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu me siiski ei kohtunud. Vaatamata väikesele osalejate arvule jäid ka nemad ettevõtmisega rahule ning plaanivad juba juunis korrata. Seekord kõnniti 6,7 km.
Kolme matkapäeva peale kokku on nüüdseks kõnnitud 33,2 km - see on juba terve kolmandik meie suurest eesmärgist - 100 kilomeetrist koduvallas! :)

teisipäev, 8. mai 2018

100 km koduvallas II: Põrgupõhja punker

Oma teise kõndimisaktsiooni Märjamaa vallas tahtsime teha natuke põnevamaks. Valisime sihtkohaks Põrgupõhja punkri ning teejuhiks ellujäämisinstruktor Toomas Tõnissoni. Punkri juurde jõudnud, saime põgusa sissejuhatuse metsavendlusesse.
Lisaks ajaloolistele faktidele saime teada ka seda, millised tingimused peavad olema täidetud, et metsas ellu jääda ning miks see just nii on.
Pisut hiljem saime juba teadmisi praktikasse rakendada. Tegime üles lõkke, rääkisime kehasoojuse hoidmise ning vee tarbimise vajalikkusest.
Seejärel proovisime juba ise, kuidas lihtsate vahenditega sooja saamiseks tuld teha: esialgu poest saada oleva ...
... ning seejärel juba käepärase metsakraamiga.

Kuna ainult soojusest jääb väheks, praktiseerisime ka lõkkel küpsetamist ja kõhu täitmist :)

 Lõpuks said kõikvõimalikud ettevalmistused tehtud ning võisime hakata liikuma - teadupoolest annab ka see sooja!
Plaan oli teha väike matk rappa ja tagasi, õppides seejuures ka kaardil orienteeruma. Esialgu kulges meie tee mööda metsasihte.
 
 
Aeg-ajalt tegime pause, et end kaardil üles leida.
Lõpuks jõudsime ületamist vajavate kraavideni. Kuna sihi puhtana hoidmiseks oli hiljuti puid langetatud, oli sillaehitusmaterjal käepärast võtta. Usinamad asusid kohe asja kallale.
 

Sillake koos käsipuuga valmis kiiresti.
 
 
Kraavidest saime seega kuiva jalaga üle. Edasi läks aga maastik väga märjaks ja soiseks. Pärast mitmeid katsetusi ja pikka kaalumist otsustasime, et meie varustus ei ole piisav raba peale minemiseks ning peame sel korral siiski tagasi pöörduma.

Sedapuhku jäi läbitud kilometraaž oodatust umbes poole väiksemaks, kuid tuli tõdeda, et vahel on sihtpunkti jõudmisest olulisem kogemuse saamine ja teekond ise :)
Praeguseks on läbitud 11,4 kilomeetrit sajast. Järgmine aktsioon leiab aset juba 12. mail: matkame Vaimõisast Varbolasse. Löö sinagi kampa! :)

Tervislike snäkkide töötuba Varbolas

26.oktoobril, reede õhtu möödus Varbola noortel tervislike snäkkide tegemisega. “Mis see on? Appi, avokaado?! 🤭  mina seda küll ei söö! “ ...